Mõned blogijad, nt Printsess ja Merje, on oma mätta otsast arutanud söögitegemise harjumusi ja seda, kuidas saab elada nii, et ise ei tee süüa. Ma olen söögitegemise osas rohkem Printsessi sarnane, ses suhtes, et söögitegemine on mulle elu jooksul olnud pigem võõras nähtus ja alles hiljuti olen hakanud sellega rohkem tegelema. Esimesed 25 aastat, kui elasin vanematega, ei teinud põhimõtteliselt üldse süüa. Sõin seda, mida vanemad või vend või venna elukaaslane (kui ta juhtus eksisteerima ja meil elama) tegid või ostsin poest valmistoitu või sõin väljas (nt (üli)koolis (üli)kooliajal).
Lapsena ma elasin üldse kommidest ja küpsistest :D. Enne ema koju tulekut pugisin end Kalevi teeküpsistest kurguni täis ja kui ema õhtul sooja toitu pakkus, siis ütlesin, et ei ole isu :D. Ja kui siis juhtus, et läksin külla ja külas olid igast maitsvad toidud, aga ma olin pirtsakas, sest mina polnud neid kodus söönud. Nt makaronisalatit vms. Või koolis juhtus näiteks seda, et kui oli minu jaoks mingi imelik toit, siis sõin ainult leiba :D. Kui laual oli toidule juurde mõeldud kaste, siis jäi see söömata. Nii et sõin kuiva kartulit ja pihvi. Suur oli minu kassiahastus, kui avastasin, et enamik kastmeid on ikka jube head ja sageli kõige parem osa toidust. Ega ma olen siiani pirtsakas toidu osas. Levinud asjadest ei söö näiteks juustu ja tomatit, aga enamikke asju, mida lapsepõlves ära põlgasin, olen hakanud nüüdseks sööma.
Muidugi lahkusin ma kodust teadmisega, kuidas keeta kartuleid ja praadida liha, rääkimata võileibade tegemisest, aga reaalselt hakkasin süüa tegema alles üksi elama asudes. Olgu öeldud, et võileibade tegemine ei ole minu jaoks söögi valmistamine. Söögi valmistamine on ikka sooja toidu tegemine või äärmisel juhul mingi salati tegemine. Kui võileibade tegemine panna söögi tegemise alla, siis ma loomulikult teen iga jumala päev süüa nagu kord ja kohus. Igatahes, kui ma perekonnast eraldi elama asudes süüa tegema hakkasin, siis juhtus seda siiski jube harva, kui ma midagi peale võileibade reaalselt valmistasin. Ma ei tea, kord kuus äkki tuli mõte, et teeks sooja toitu.
Nüüd aga on mul täitsa tõsine kokkulepe endaga, et vähemalt kord nädalas teen suure portsu toitu, mida mingi 3 päeva süüa ja sis ülejäänud aja elatun jumal teab millest. Valmistoidust, lihtsalt näksimisest ja võileibadest või väljassöömisest. Ma tegelt suht vihkan valmistoitu, mida pakutakse toidupoodide kulinaarialetis. Kui ma sealt midagi võtan, siis Selveri omast. Rimi, Prisma jne ei kõlba mu meelest kuhugi. Jälestan poe kartulisalateid, aga nt singimakaroni salat on Selveris päris hea :).
LIZZY BLOGI 