Kuu: jaanuar 2024

Kui rääkida maaklerite keeles, siis ma lähen järgmine nädal tehingusse nii oma korteri müümise kui ka uue ostuga. Suulised kokkulepped on saavutatud ja ma olen mõlemaga väga rahul. Head dealid said saavutatud.

Ja uus korter saab olema:

Drumroll please!

Tabasalus. Juhuu. 😎😎😎

Ühesõnaga ma olen mega excited ja ma ei saa magada ka täna öösel. Aga õnneks mul on Yellowjackets s02 to keep me company😀

Viimased päevad on olnud üks suur deprekas ja energiapuudus mul hinge närimas. Ma kas magan või olen lihtsalt pikali ja teesklen magamist. Ma ei suuda isegi minna arvutisse või teha telekat lahti ja vaadata sealt vaatamata vloge, mida on ka kogunenud terve hunnik.

Ma saan aru, et see on sellest, et ma vahepeal ei võtnud oma tablasid korralikult ära ja oi, kui kahju mul on tagantjärele, sest see on kohutav aja raiskamine.

Täna hommikul oli mul natuke aega suur mott peal, tegin voodi ära, alustasin uut vlooogi ja täitsin märkmikke ja isegi alustasin britney elulooraaamatut. Ja siis järsku tundsin, et olen nii väsinud, ja kobisin magama. Praegu on uue päeva varahommik ja ma olen aint voodis olnud.

Ma unistan sellest, et anyday now tuleb kõva mott peale produktiivne olla ja jaanuar kui selline on unustatud kuu.

Tänases vlogis põhiliselt kinnisvarateemad, sest korteri müügiga on toimunud mõned arengud.

Jaanuar on minu jaoks olnud hästi vaikne ja rahulik aeg. Olen palju kodus istunud ja elanud sarjamaailmas, täpsemalt Vampiiripäevikute universumi sarjade maailmas, ja niisama olnud. Mult küsitakse ikka, millal uus vlog tuleb. Ausalt öeldes ma ei tea, mul on midagi filmitud, aga samas jäävad nii suured vahed sisse, et ma ei tea, mis sellest saab.

Mu korter on endiselt müügis, vahepeal ma võtsin maakleri, kes osutus petturiks. Nimelt ta teadis, et ma tahan Harku vallas üht kindlat korterit ära osta ja hakkas siis müügiga venitama, lootes, et ma jään sellest korterist ilma ja pean siis ostma Kloogale tema müüdava korteri. Seda viimast vaatamas käies ma temaga tutvusingi. Kui ma nüüd temaga ära lõpetasin, siis nüüd müüb mu korterit üks ELUMi büroo maakler. Ja nii, kui korter pühapäeval müüki läks, nii tekkis 24 tunni jooksul 3 tõsist huvilist. Mis on natuke üllatav, sest see korter on detsembri algusest saati suht koguaeg müügis olnud, ja pole mingit erilist huvi olnud kellelgi.

Aga nüüd mul on homseks uus väljakutse. Ma pean kuskil 1,5 tunniks kodunt ära minema, sest maakler tahab korterit ilma minu juuresolekuta näidata. Sihitult aja parajaks tegemine on mulle paras väljakutse, eriti kui raha ka väga ei ole. Aga loodan, et emps viitsib linna tulla, et siis saame aega parajaks teha kahekesi.

Täna ma lähen psühholoogi juurde, mis on hea, sest viimased päevad pole mul hea olla olnud. Võib-olla sellest, et ma pole ravimeid korralikult võtnud viimasel ajal. Aga nüüd juba võtan jälle ja saan loodetavasti ree peale tagasi.

Midagi muud polegi siin vahepeal juhtunud. Mis puudutab uue korteri ostu, siis mul on kindel plaan, mida osta, ja tagavaraplaan, kui esimene peaks pepusse minema.Aga rohkem ma sellest rääkida ei taha, sest ma ei taha asju ära sõnada.

Tegelikult eile sai mul 2 aastat ja ma mõtsin ma teen üldise kokkuvõte, ei keskendu numerotele, vaid lihtsalt vabas vormis kokkuvõte.

Üldiselt olen ma täiega rahul, et ma läksin sellele opile, sest mina ei oska elada 150 kilosena ( praehu kaal umbes 105-109), elukvaliteet oli siis nii halb. Füüsiliselt ei jõudnud midagi, kui talvel libedaga juhtusin kukkuma, siis ei suutnud end puhtfüüsiliselt isegi püsti tõmmata…jumal tânatud, et ma sattusin ema 60. Juubelil teistega ühele pildile, see kui võõras inimene oli sellel pildil, muutis minu jaoks kõike. Sellest hetkest opini läks poolteist aastat, aga head ( ja elumuutvad) asjad võtavadki aega.

Mõnikord ma vaatan samasuguseid inimesi ja mõtlen, miks nad ei lähe opile, aga ma tuletan endale meelde, et kõik on individuaalne. Mina olen oma magu juba kõvasti välja venitanud. Aga miks ma pole siis endises kaalus tagasi? Sellel lihtsalt põhjusel, et mu keha on harjunud nende ravimitega, mis mu paksuks tegid. Ma saan mingil määral üle õgida, aga mu isud pole enam need…

Ja siit tulebki see individuaalne pool mängu, igalühel on oma kurb lugu ja kui sa tead, et võid pärast samasugune olla, siis pole mõtet opilauale ronida. Sest siit tuleb ugly truth… mul on üle 50% kordadest siismaani psha olla, sest heade toitudega ma ei saa aru, kui täis mu kõht on, enne kui on hilja ja mul hakkab paha. Ma ei hakka enam oksele enamasti, aga ma ägisen tund aega nagu oleks ma ei tea kui palju söönud. Kui tuleb piir ette, siis on piir ees ja toit tuleb kõrvale panna pms poole ampsu pealt. Isu on aga süüa ei saa, polnud varem nagu probleem.

Siuksed asjad on, millega tuleb arvestada, ja siis muidugi vitamiinid, vitamiinid, need kallid vitamiinid. Mina võtan praegu vajaduspøhiselt, seda mida puudu on, seda võtan. Praegu siis kaltsium, raud ja d-vitamiin. Tegelt peaks rohkem võtma isegi. Did i mention they were expensive shit. Oh yeah. Mina jätan iga kuu apteeki vähemalt 50 eurot.. ma mäletan neid häid noorusaegu kui apteeki oli vsja minna aint külmetuse korral.

Mis veel on oluline teada…praegu ei tule rohkem meelde about lasting effects. Esimese poole aasta normi asjad leiad igalt poolt netist, aga just oluline, mis hiljem kestma jääb.

Mina siiski soovitan minna suure ülekaaluga, aga see pole iluopp. See on eelkøige investeering tervisesse ja tulevikku. Nt sa ei taha last saada ja pärast ei jøua tal järel joosta kui oled 150kilone. Mina soovitan aga ma saan aru ka nendest, kes ütlevad põhimõtteliselt ei.